Injongo yaleNkhombandlela
LeNkhombandlela iphetselene nemTsetfo weteManti waVelonkhe (umTsetfo Nombolo. 36 wanga 1998). Njenganobe ngabe nguwuphi umTsetfo, lomTsetfo weteManti waVelonkhe ubhalwe ngelulwimi lwetemtsetfo lelulukhuni futsi lungavisiseki kalula. LeNkhombandlela ichaza loko lokushiwo ngulomTsetfo nekutsi kusho kutsini.
Umgomo lobalulekile walomTsetfo weteManti waVelonkhe kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kumele babambe lichaza ekulawulweni kwemanti. Injongo yaleNkhombandlela kuncedza basebentisi bemitfomo yemanti (imifula, imifudlana, emanti emadamini, emanti angaphansi, njalo njalo) kutsi bavisise lomTsetfo kute kutsi babambe lichaza ngalokuvakalako kutincumo tetindzaba temanti letibatsintsako.
Ngubani lokufanele afundze leNkhombandlela?
LeNkhombandlela iniketa lwati lolungaba lusito kulaba:
Basebentisi bemanti labajwayelekile;
Nobe ngabe ngubani lofuna kwati ngekulawulwa kwemanti;
Nobe ngabe ngubani lofuna kutibandzakanya nekulawulwa kwemanti.
Kute utfole imininingwano leyengetiwe ngesihloko lesitsite kumele uchumane neliHhovisi lesoGodzi lelisedvutane leliTiko leteManti neteMahlatsi. Tinchukaca tekuchumana tibhlwe kulekhava yangemuva. Ikhophi yemTsetfo weteManti waVelonkhe iyatfolakala kulelikheli www.dwarf.gov.za
Yini lokutfolakala loleNkhombandlela?
LeNkhombandlela ayifaki yonkhe intfo lekulomTsetfo weteManti waVelonkhe. Iniketa inkombandlela yako konkhe yalomTsetfo kanye nelwati lolutsite ngetincenye letibalulekile talomTsetfo, lokucondvwe ngato kuncedza basebentisi bemanti kutsi babambe lichaza kutindzaba temitfombo yemanti. Ichaza kutsi lomTsetfo ucinisekisa njani kutsi:
Wonkhe umuntfu unako kufinyelela lokwanele emantini;
Lomtfombo wemanti uyavikelwa, uyasetjentiswa, uyatfutfukiswa, uyongiwa, uphatfwa kahle futsi uyalawulwa;
Uphatfwa kahle, uyavukelwa, uyatfutfukiswa futsi uyalawulwa;
Kuhlela lokukahle kuyentiwa kungenisa tinjongo temTsetfo weteManti waVelonkhe;
Tindleko tekulawula nekutfutfukisa imitfombo yemanti tiyabukwa;
Takhiwo tekulawulwa kwemitfombo yemanti tiyasungulwa.
SINGENISO: KUBUKWA KWEMTSETFO WETEMANTI WAVELONKHE
Kungani umTsetfo weteManti waVelonkhe ubalulekile?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe
Ubalulekile ngobe utawungenisa
Letintfo letikuMtsetfosisekelo
Letiphatselene nemanti. UMTSETFOSISEKELO
Umtsetfo 108 wanga-1996
umTsetfosisekelo ubalulekile kumtsetfo wemanti, utsi:
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekudla lokunele nemanti;
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuhlala endzaweni lengeke ibe yingoti emphilweni yabo nobe kuba kahle kwabo
Indzawo lesihlala kuyo kumele ivikelwe kute kuzuze bonkhe bantfu labaphila nyalo kanye nebesikhatsi lesitako;
Hulumende wavelonkhe ngumgcini wemitfombo yemanti, njemgemifula, emanti angaphansi kwemhlaba nemadamu; futsi
Hulumende wasemakhaya nguye laphetse imisebenti yemanti yabomasipala.
Emanti asisekelo emphilo. Ngaphandle kwemanti akukho umuntfu, sihlahla, silwane nobe intfo lephilako lengasindza. Anisela tinsimu tebalimi; anisela titjalo nemfuyo yemiphakatsi yasemaphandleni, aniketa bulungiswa, asekela indzawo lesihlala kuyo, asekela emadolobhana nemadolobhakati, timayini, imboni, nekwentiwa kwagesi. Bantfu badzinga emanti kutsi banatse, kuhlanyela nekupheka kudla, kuhlamba, kanye netemphilo.
INingizimu Afrika live lelomile, lelinemvula lencane. Linyenti lemitfombo yetfu yemanti lisetjentiswe ngalokudlulele. Onkhe malanga bantfu nemabhizinisi banemtselela kukhwalithi yemifula nemifudlane yetfu, emanti etfu angaphansi kwemhlaba, nemihlaba lenetitete. Tindzawo letinyenti kulelive abukene nendlala yemanti, lapho sidzinga khona manti lamanyenti kunalawa lesinawo. Kuletindzawo indzawo lesihlala kuyo icindzetelekile futsi bantfu abanawo emanti laphatsekako (lanatsekako) nobe atitfoli linani lelifanelekile lemanti.
LomTsetfo weteManti waVelonkhe ubalulekile ngoba uniketa indlela yekuvikela imitfombo yemanti kute ingasetjentiswa ngalokudlulele nekutsi lamanti ekutfutfukisa umphakatsi nemnotfo kanye nemanti esikhatsi lesitako. Uphindze ubaluleke ngoba ukubeka sobala kutsi emanti aso sonkhe lesive ngenjongo yekutsi kuzuze bonkhe bantfu.
Yini imitfombo yemanti?
Imitfombo yemanti mitimba yemanti lefana nemifula, imifudlana, titete, tintalo temifula nemanti angaphansi kwemhlaba. Emanti angaphansi kwemhlaba manti latfolakala ekujuleni kwemhlaba (sibonelo ticoje)
Umfudlane
Sitete
Umfula
Emanti angaphansi kwemhlaba
Sicoje
Make wemfula
Yini umehluko emkhatsini wemTsetfo weteManti waVelonkhe nemTsetfo weMisebenti yeteManti?
Imitfombo yemanti 8. Umtfwalo weSive
UmTsetfo weteManti waVelonkhe
Imisebenti yeteManti 11.Umtfwalo wesiGodzi
UmTsetfo weMisebenti yeteManti
UMTSETFO WETEMANTI WAVELONKHE
wanga-1998
LomTsetfo weteManti waVelonkhe ubukana nemitfombo yemanti. Lokutsiwa mifula, imifudlana, emadamu nemanti angaphansi kwemhlaba.
Ucuketse imitsetfo ngalendlela imitfombo yemanti (emanti angetulu kwemhlaba nangaphansi) ivikelwa, isetjentiswa, itfutfukiswa, yongiwa, iphatfwa futsi ilawulwa ngakhona ngendlela lehlanganisiwe.
UMTSETFO WEMISEBENTI YETEMANTI
wanga-1997
lomTsetfo weMisebenti yeteManti ubukana ikakhulukati nemisebenti yetemanti nobe emanti laphatsekako (lanatsekako) nemisebenti yekulawulwa kwemangcoliso leniketwa ngubomasipala emakhaya nakulabanye basebentisi bemanti amasipala.
Icuketse imitsetfo ngekutsi bomasipala kumele bakunikete njani kusatjalaliswa kwemanti kanye nemisebenti yekulawulwa kwemangcoliso.
Kungani kube naleligama umTsetfo weteManti waVelonkhe, 1998?
Velonkhe? kusho kutsi lomTsetfo walelive lonkhe. ?UmTsetfo? ngumtsetfo lophasiswe liPhalamende. Ngaloko umTsetfo weteManti waVelonkhe ngumtsetfo lophatselene nemanti, wayo yonkhe iNingizimu Afrika. Wamukelwa liPhalamende nga-1998.
Tindzuzo talomTsetfo weteManti waVelonkhe lomusha?
Emanti abo bonkhe bantfu
UmTsetfo weteManti waVelonkhe utsi emanti ngumtfombo wemvelo wabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika. Utsi emanti kumele kuhlukaniselwane ngawo ngendlela lengavuni muntfu nalelinganako. Utsi emanti etidzingoncanti teluntfu (njengemanti ekunatsa, ekulungisa kudla nekuhloba) nemanti etendzawo lesihlala kuyo kumele ongiwe ngaphambi kwekuba aniketwe kulokunye kusebentisa.
Kubamba lichaza
Ngobe emanti abaluleke kakhulu ebantfwini, lomTsetfo weteManti waVelonkhe utsi bantfu kumele babambe lichaza ekulawulweni kwemanti. Ukhutsata kulawulwa kwemitfombo yemanti edvute nebantfu ngendlela lekungakhonakala ngayo. Ukwenta loku ngekusungula takhiwo tetigodzi letisha netasemakhaya, njengema-Ejensi ekuLawula tiGodzi teMvula. Letakhiwo letisha titawuba nalabamele imiphakatsi futsi titawuncedza imiphakatsi kutsi itibandzakanye ngetincumo letiphatselene nemanti.
Kusebentisa ngalokusimeme kute kuzuze wonkhe umuntfu
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucedza lemicondvo yelubandlululo lemidzala yekufinyelela kwelidlandzana. Ukhutsata kusetjentiswa kwemanti lokuzuzisa wonkhe umuntfu eNingizimu Afrika. Ukhutsata emanti entfutfuko lesimeme.
INJONGO NEMIGOMO YALOMTSETFO
Yini injongo yalomTsetfo weteManti waVelonkhe?
Injongo yalomTsetfo weteManti waVelonkhe kucinisekisa kutsi imitfombo yemanti yalelive:
Iyavikelwa
Iyasetjentiswa
Iyatfutfukiswa
Iphatfwa kahle futsi
Iyalawulwa
Ngendlela lesimeme nalelinganako (lengavuni muntfu) kute kuzuze wonkhe umuntfu.
Imigomo yalomTsetfo weteManti waVelonkhe
Kusimama kusho kukhutsata intfutfuko yeluntfu neyetemnotfo futsi ngesikhatsi sinye kucinisekiswe kutsi indzawo lesihlala kuyo iyavikelwa kuko kokubili nyalo nasesikhatsini lesitako. Indzawo lesihlala kuyo idzinga kuvikelwa ngoba kulapho emanti asuka khona. Uma kunekusimama lokukahle emkhatsini kwekusetjentiswa nekuvikelwa kwemitfombo yemanti ngaloko tidzingo temanti tanyalo netakusasa tingahlangatjetwa.
Kulingana kusho kutsi wonkhe umuntfu kumele atfole emanti netindzuzo tekusebentisa emanti. Tincumo tekuniketa emanti kumele tilingane (tingavuni muntfu) kubo bonkhe bantfu.
Kusetjentiswa ngalokukahle kusho kutsi emanti kumele angamoshwa. Emanti kumele asetjentiswe ikakhulukati ngendlela lesita umphakatsi nemnotfo.
Ngubani lonalomtfwalo wemitfombo yemanti yesive?
Hulumende wavelonkhe (liTiko leteManti neteMahlatsi) asebenta ngeNdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi ngumphatsiswa wesive wemitfombo yemanti yesive.
Ngabe kusho kutsini kutsi ?umphatsiswa wesive??
Umphatsiswa wesive kusho kutsi iNdvuna inemandla etikwemanti kulo lonkhe lelive. Emanti ngumtfombo wemvelo webantfu bonkhe. Njengemphatsiswa wesive wemitfombo yemanti yesive, iNdvuna inemtfwalo yalokutsintsa sive futsi kumele acinisekise kutsi onkhe emanti yonkhe indzawo kulelive aphatfwa ngendlela letawuzuzisa bonkhe bantfu, kufaka ekhatsi titukulwane letitako.
EMASU EKUPHATFWA KAHLE KWEMANTI
Lisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti
INdvuna yeliTiko leteManti neMahlatsi inemtfwalo wekutsi Lisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti liyasungulwa. Sibutsetelo salelisu kumele sikhishwe ku-Gazzette yaHulumende. LeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti libophelela tonkhe takhiwo temanti nebasebentisi bemanti. INdvuna kumele intjintje Lisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti lokungenani njalo ngemuva kweminyaka lesihlanu.
Yini injongo yeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti?
Injongo yeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti kucinisekisa kutsi imitfombo yemanti yesive ilawulwa ngalokukahle kuncedza lelive lonkhe. Iphindze inikete inkhombandlela yekutsi emanti kumele aphatfwe njani kutindzawo tekulawulwa kwemanti letibekiwe.
Liyasho kutsi angakanani emanti lekumele ?abekwe eceleni? etidzingoncanti teluntfu newendzawo lesihlala kuyo. LeLisu laVelonkhe lemiTfombo yeManti kumele licinisekise kutsi emanti ayatfolakala kusasa kanye nekusebentiswa lokukhetsekile lokufana nekudvonswa kwagesi kwavelonkhe. Libeka emazinga ekhwalithi yemanti. Liphindze lisho kutsi takhiwo (letifana nema-Ejensi ekuLawula tiGodzi teMvula) kumele tisungulwe.
EMasu ekuLawula tiGodzi teMvula
Hulumende wavelonkhe uhlukanise lelive lonkhe ngetindzawo tekulawula letingu-19. umTsetfo weteManti waVelonkhe utsi lelisu lisungulwe kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti. Lelisu libitwa ngekutsi Lisu ekuLawula tiGodzi teMvula (CMS).
Lisu laVelonkhe leMitfombo yeManti
Lisu lekuLawula tiGodzi teMvula (yendzawo yekulawulwa kwemanti)
Yini siGodzi seMvula? SiGodzi semvula kusho lomhlaba lapho kuna kwemvula kutawungena endleleni yemanti, ngekugeleta ngetulu kwemhlaba (sibonelo umfula) aye endzaweni yinye.
Ngubani losungula leLisu lekuLawula tiGodzi teMvula?
UmTsetfo weteManti waVelonkhe utsi i-Ejensi yekuLawula tiGodzi teMvula (CMA) kumelwe isungulwe kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti. I-CMA inalomtfwalo wekusungula lisu lekulawula tigodzi temvula kuleyo ndzawo yayo yekulawulwa kwemanti.
Kutawutsatsa sikhatsi ngaphambi kwekuba onkhe ema-CMA asungulwe. Ngalesikhatsi kusete i-CMA lesunguliwe endzaweni yekulawulwa kwemanti, liTiko leteManti neteMahlatsi lisebenta njenge-CMA.
Yini injongo yeLisu lekuLawula tiGodzi teMvula?
Injongo yelisu lekulawula tiGodzi teMvula kubeka kutsi emanti atawuniketwa (atawuhlukaniswa) njani emkhatsini webasebentisi bemanti. I-CMA ibukene nebasebentisi bemanti labanyenti, sibonelo kusetjentiswa kwemanti ngumasipala, timboni, tekulima, betimayini, njalo njalo. Lendlela i-CMA iniketa ngayo emanti kumele ikhutsate kutfutfukiswa kwayo yonkhe imiphakatsi lebeyincishwe ematfuba. Lelisu lekulawula tigodzi temvula kumele lisho kutsi imitfombo yemanti itawuphatfwa njani kulendzawo yekulawulwa kwemanti nekutsi umphakatsi ungabamba njani lichaza ekulawuleni imitfombo yemanti. Kumele liphindze lihambisane neLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti.
KUVIKELA IMITFOMBO YEMANTI
Hulumende kumele acinisekise kutsi emanti ayavikelwa, kodvwa uphindze afuneke kutsi acinisekise kutsi kunemanti ekutfutfukisa sive kanye netemnotfo. 18. Lavikelwe 19. Lasetjentiswako
Yinye yetindlela hulumende lenta ngako loku kubekela eceleni emanti.
Kubekela eceleni emanti
Emanti longiwe manti lawa labekwe eceleni kwenta loku:
Kuncedza kutidzingoncanti teluntfu, kanye ne
Kucinisekisa kutsi kunemanti lanele emifuleni nasemifudlaneni
Emanti labekwe eceleni abalulekile kunako konkhe kusetjentiswa kwemanti. Ngalamanye emagama emanti latawubekwa eceleni kumele akhishwe ngaphambi kwekutsi imitfombo yemanti iniketwe kubasebentisi bemanti.
LaManti longiwe anetincenye letimbili:
Emanti longiwe etidzingoncanti teluntfu
Kungaba yinkhinga lenkhulu (futsi kuphikisane nemTsetfosisekelo) uma tekulima, timboni, betimayini, njalo njalo, bebasebentisa manti lamanyenti ngendlela yekutsi kubete emanti etidzingoncanti teluntfu njengewekunatsa, ekwenta kudla, netemphilo kanye netinjongo tekuhloba.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu utfola emanti lanele ngekubekela eceleni linani lemanti lelitsite kuhlangabetana netidzingoncanti tawo wonkhe umuntfu. Lelinani lemanti lelibekelwe eceleni etidzingoncanti teluntfu abitwa ngekutsi manti longiwe etidzingoncanti teluntfu.
Imitfombo yemanti yavelonkhe
Emanti longiwe etidzingoncanti teluntfu
Njenge
Emanti ekunatsa
Emanti ekwenta kudla
Emanti ekutisebentisela
Emanti longiwe etemvelo
Kute kucinisekiswe kutsi kunemanti lanele ekhwalithi lemukelekako latawusetjentiswa esikhatsini lesitako, umTsetfo weteManti waVelonkhe utsi kumele kube nemanti labekelwa eceleni etemvelo. Emanti labekwa eceleni etemvelo ngulamanti ladzingekako kuvikela imphilo yasemantini alomtfombo wemanti. Kumele avikelwe futsi angasetjentiselwa letinye tinjongo.
Imitfombo yemanti yavelonkhe
Emanti longiwe emvelo
Emanti longiwe etidzingoncanti teluntfu
4 Emanti ekuvikela imphilo yasemantini emitfombo yemanti
Lamanti longiwe lamabili ndzawonye atiwa NJENGEMANTI LONGIWE
Ngubani lowakha laManti labekwe eceleni?
INdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi kumele yakhe laManti labekwe eceleni. INdvuna kubele ibeke lelinani lemanti nekhwalithi yemanti lekumele isale kulomtfombo wemanti etidzingoncanti teluntfu netidzingo temvelo.
KUSETJENTISWA KWEMANTI
Kusho kutsini kusetjentiswa kwemanti?
Kusetjentiswa kwemanti kusho kunye kwalolokulandzelana:
Kutsasa emanti emtfonjeni wemanti (kukhipha)
Kugcina manti
Tintfo letinciphisa kugeleta kwemifula (sibonelo kutsengisa ngetemahlatsi)
Kulahla emangcoliso nobe emanti lacuketse emangcoliso emtfonjeni wemanti
Imisebenti lenemitselelo lemibi kumtfombo wemanti, sibonelo kunisela umhlaba ngemanti lanemangcoliso, nobe kudvonswa kwagesi lokuntjintja kugeleta kwemtfombo wemanti kukhipha emanti angaphansi kwemhlaba kusebentisa emanti ngetinjongo tekutijabulisa (kuhamba ngetikebhe)
Masipala lowakha lidamu emfuleni, nobe lopompa emanti emfuleni, nobe ibhorimashini, nobe lolahla emanti langcolile emfuleni usuke asebentisa emanti. Kanjalo nemlimi nobe i-Eskom nobe libhodi lemanti nobe lomunye umuntfu lotsatsa emanti emtfonjeni wemanti.
Ngisho nobe emanti angakhishwa, kodvwa kwakhiwe lidvonga lelidamu emfuleni kufuya inhlanti letsite, nobe libhuloho lelisha liyakhiwa leliphazamisa kugeleta kwemfula, kuba khona kutsintseka kwemtfombo wemanti. Letinyatselo taloluhlobo tibonwa njengekusebentisa emanti. Kusebentisa emanti ngetinjongo tekutijabulisa, njengekuhamba ngetikebhe, nako kubonwa njengekusebentisa emanti.
Yini lokubalulekile ekusetjentisweni kwemanti?
Emanti longiwe abaluleke kakhulu. Kodvwa kunaletinye tintfo letibalulekile letidzinga kuhlangatjetwa ngaphambi kwekuba emanti aniketwe kutindzawo tekulawulwa kwemanti. Kute kuhlangatjetanwe naletintfo letibalulekile incenye yemanti kuleyo naleyo ndzawo yekulawulwa kwemanti ingaphansi kwelulawulo lelicondzene ngco eNdvuneni. Letintfo letibalulekile tifaka lolokulandzelako:
emanti lesivumelene kuhlukaniselana nemave langubomakhelwane betfu ngetivumelwano temave ngemave emanti lasetjentiswa kudvonsa gesi emanti lekumele asuswe kuyinye indzawo yekulawulwa kwemanti ayiswe kulenye indzawo yekulawulwa kwemanti. Letinye tindzawo tekulawulwa kwemanti atinawo emanti lanele ngalesikhatsi letinye tinemanti ladlulele (lamanyenti) emanti. INdvuna ingayalela kudluliselwa kwalokuniketwa kwemanti emkhatsini wetindzawo tekulawulwa kwemanti.
Lenye intfo lebalulekile konga emanti kucinisekisa kutsi kuba nemanti esikhatsini lesitako.
LeLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti kumele livumele tonkhe letintfo letibalulekile. Lomdvwebo ngaphansi ubonisa kutsi kuniketwa kwemanti kuhlelwa njani kuleLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti.
Imitfombo yemanti yalelive
Bonkhe labanye basebentisi
Emanti latawusebenta kusasa
Kusebentisa ngalokuhlelekile
Tibopho nalamanye emave
Emanti longiwe emvelo
Emanti longiwe etidzingoncanti teluntfu
Emanti longiwe ngilo kuphela lilungelo lemanti kulomTsetfo weteManti waVelonkhe. Ngiwo labaluleke kudlula konkhe.
Bonkhe labanye basebentisi bemanti labavunyelwe ngalendlela yekuniketa ngalokulinganako, kusebentisa ngendzuzo ngalokutoncedza umphakatsi nalokubalulekile kwendzaba lesihlala kuyo
Tibopho nalamanye emave, kudluliselwa kwemanti etigodzi tinye temvula, tidzingo letihlelekile, latawusetjentiswa kusasa
Tidzingo temvelo
Tidzingoncanti teluntfu
Umsebenti waHulumende waVelonkhe
Kuniketwa kwemanti lokwentiwe kuleLisu laVelonkhe leMitfombo yeManti (NWRS) kufanele kwentiwe ngeLisu lekuLawula tiGodzi teMvula le-CMA.
Ngubobani basebentisi?
Emakhaya Imisebenti Emadolobheni Kutijabulisa
Yemanti
Tekulima Temahlatsi Imboni Temvelo
Timayini Kubeka ngebunyenti Kudvonswa kwagesi
Kulawulwa njani kusetjentiswa kwemanti?
Kusetjentiswa kwemanti kulawulwa ngekushaya umtsetfo walendlela emanti angasetjentiswa ngakhona. LoMtsetfo weteManti waVelonkhe ulawula kusetjentiswa kwemanti ngekubhalisa kusetjentiswa kwemanti kanye netinhlobo letihlukene temitsetfo.
Kubhaliswa kwekusetjentiswa kwemanti
Kute kulawulwe kusetjentiswa kwemanti, liTiko leteManti neteMahlatsi lidzinga kwati kutsi ngukuphi kusebentiswa kwemanti lokwentekako nekutsi lingakanani linani lemanti lelisetjentiswako kulemitfombo yemanti lehlukene. Kutfola lomniningwane, basebentisi bemanti labakhona kumele babhalise emanti labawasebentisako uma batsatsa nobe bagcina emanti, nobe uma banciphisa kugeleta emanti (kutsengisa ngetemahlatsi). Kwanyalo, kusebentisa emanti lokukhona kubhaliswa kuliHhovisi lesiGodzi leliTiko leteManti neteMahlatsi. Basebentisi bemanti labangabhalisi emanti labawasebentisako batifaka engotini yekulahlekelwa ngulamanti labaniketwe wona.
Kusebentjentiswa kwemanti lokungadzingi ilayisensi
Awuyidzingi ilayisensi uma wenta letintfo letilandzelako:
Kutsatsa emanti kunobe ngabe ngumuphi umtfombo wemanti kuwasebentisa ekhaya lakho uma uniketwe mgalokusemtsetfweni lamanti
Kubeka nekusebentisa emanti emvula lasuka emathayeleni
Ingzadze lencane longatsengisi kuyo
Kunatsisa imfuyo longayitsengisi
Kusebentisa emanti nobe umhlaba losedvute ngenjongo yekutijabulisa (sibonelo kuhamba ngetikebhe)
Kusebentisa emanti etikhatsini letibucayi sibonelo kutsi asetjentiswe bantfu nobe kucima umlimo
Lokusetjentiswa kwaloluhlobo kubitwa ngekutsi kusetjentiswa kweShejuli 1. kwanyalo kusetjentiswa kweShejuli 1 akukafaneli kutsi kubhaliswe.
Futsi awudzingi ilayisensi uma lokusetjentiswa kwemanti kungaphansi kuvunyelwa lokujwayelekile. Kuvunyelwa lokujwayelekile yimvumo leniketwe yiNdvuna yalokunye kuVunyelwa lokujwayelekile lokukhudlwana lokukhishwe ku-Gazzette yaHulumende. Tibonelo tekuvunyelwa lokujwayelekile kufaka ekhatsi kubeka linani lelitsite lemanti edamini, nobe kukhipha linani lelitsite lemanti emifuleni letsite, nobe lasuka kumitfombo yemanti yangaphansi kwemhlaba (emabhorimashini)
Kusetjentiswa kwemanti lokudzinga ilayisensi
Umsebentisi kumele afake sicelo selayisensi kunobe ngabe ngukuphi kusebentisa lokusha lokungakabhalwa kuShejuli 1 nobe kungakafakwa ngaphansi kwekuvunyelwa lokujwayelekile. Emalayisensi emanti asetjentiswa kulawulwa kwekusetjentiswa kwemanti lokukhulu kunalesikalo lesibekwe kuShejuli 1 futsi kuvunyelwe ngaphansi kwekuvunyelwa lokujwayelekile.
LiTiko leteManti neteMahlatsi nobe i-ejensi yekulawulwa kwetigodzi temvula ingakhipha ilayisensi yekusebentisa emanti. Basebentisi bemanti kumele:
Bafake sicelo kuliHhovisi lesiGodzi lelifanelekile leliTiko leteManti neteMahlatsi kutsi batfole ilayisensi; nobe
Babhalise kusebentisa kwabo emanti kuliHhovisi lesiGodzi.
Onkhe emalayisensi atawukhiswa nemibandzela yemalayisensi. Lemibandzela kutawucociswana ngayo nemsebentisi wemanti lapho kukhonakala khona. Munye wemibandzela lobaluleke kakhulu ngulelinani lesikhatsi leso lelayisensi itawusebenta sona. Bonkhe basebentisi bemanti kumele bahambisane nalemibandzela lebekwe kulelayisensi yekusebentisa emanti yabo nobe bangalahlekelwa nguleyisensi yabo.
KUKHOKHELA EMANTI
Kunetindleko kulokutfutfukisa nekulawula umtfombo wemanti kute kutsi uvikeleke futsi wongeke kute usetjentiswe ngendzuzo. Letindleko ngalokujwayelekile titawutfolwa kubasebentisi bemanti ngendlela tindleko tekusebentisa emanti.
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela iNdvuna yeteManti neteMahlatsi , ngekuvunyelwa yiNdvuna yetetiMali, kutsi isungule lisu (licebo) lekubala tindleko tekusebentisa emanti.
INdvuna seyivele ikhiphile lisu lekubita kwemanti ku-Gazzette yaHulumende. UmTsetfo weteManti waVelonkhe uyamvumela kutsi akuntjintje loku njalo ngetikhatsi.
Lelisu lekubita kwemanti lanyalo livumela tinhlobo letintsatfu tetindleko tekubita kwemanti.
Kwekucala, tindleko tekwenta imali yekulawulwa kwemitfombo yemanti tindleko tekubita kwekulawula imitfombo yemanti. Loko kutawufaka tindleko tekubhalisa basebentisi bemanti, kukhishwa emalayisensi, kwakhiwa kwetikhungo tekonga emanti, kukala kugeleta kwemifula, kuhlola ikhwalithi yemanti, kulawula kugcola nekulawulwa kwekongiwa kwemanti, njalo njalo.
Bonkhe basebentisi bemanti lababhalisiwe batawuhlawuliswa imali yekulawulwa kwemtfombo wemanti. Letindleko tingahluka emkhatsini wetinhlobo letihlukene tebasebentisi nasemkhatsini wetindzawo tekulawulwa kwemanti. Kwanyalo, letindleko tingaphansi emantini ekunisela kunalawa ekusebentisa emakhaya/netimboni.
Kwesibili, tindleko tekutfutfukiswa kwemtfombo wemanti tindleko tekubita kwalokwakha nekusebentisa tikimu tekusabalalisa emanti, njengemadamu, imihume, emathanela, njalo njalo, lokusetjentiswa kugcina emanti nobe kusabalalisa emanti.
Letindleko tekutfutfukisa umtfombo wemanti tifaka ekhatsi tindleko tekwakha lesikimu semanti naletindleko tekusebentisa lesikimu.
Kwesitsatfu, tindleko tekulahla emangcoliso tindleko tekulahla emanti langcolile nobe lokugobhotako emfuleni futsi ?umngcolisi ubhadala? letindleko.
EMA-EJENSI EKULAWULWA KWETIGODZI TEMVULA (CMAs)
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwema-ejensi ekulawulwa kwetigodzi eitindzaweni tekulawulwa kwemanti.
Injongo yekusungula ema-CMA kubandzakanye imiphakatsi yesigodzi ekulawulweni kwemitfombo yemanti. I-CMA ilawula umtfombo wemanti ngekhatsi kwendzawo yekulawulwa kwemanti lebekiwe ngekuya ngelisu layolekulawulwa kwetigodzi temvula.
Lisu lekulawulwa kweigodzi temvula
Indzawo yekulawulwa kwemanti
Ema-ejensi ekulawulwa kwetigodzi temvula kumele acinisekise kutsi bonkhe labatsintekako labanenshisekelo kufaka ekhatsi imiphakatsi lehluphekile lebeyincishwe ematfuba iyakhona kubamba lichaza kulenchubo yekuchumana netincumo te-CMA.
Uma i-CMA isungulwa iba nalemisebenti lelandzelako, labitwa ngekutsi ?yimisebenti yekucala?
Kusesha nekululeka ngekuvikelwa, kusetjentiswa, kutfutfukiswa, kongiwa, kuphatfwa kahle nekulawulwa kwemitfombo yemanti endzaweni yekulawulwa kwemanti
Kusungula lisu lekulawulwa kwetigodzi temvula endzaweni yekulawula emanti yayo
Kuhlela imisebenti yebasebentisi bemanti netakhiwo tekulawulwa kwemanti ngekhatsi kwendzawo yekulawulwa kwemanti yayo
Kukhutsata kubambisana emkhatsini welisu lekulawula tigodzi temvula nemacebo ekutfutfukiswa kwemisebenti yemanti yabomasipala
Kukhutsata kubamba lichaza kwemiphakatsi ekulawulweni kwemanti
INdvuna yeliTiko leteManti neteMahlatsi ingaphindze idlulisele (inikete) imisebenti leyengetiwe ku-CMA lafana nekulawula lokujwayelekile kwemitfombo yemanti etindzaweni tekulawulwa kwemanti.
INHLANGANO YEBASEBENTISI BEMANTI (WUAs)
Inhlangano yebasebentisi bemanti licembu lebasebentisi bemanti labafuna kusebentisana. Lehlangano yebasebentisi bemanti ?ibambisana? ekwenteni imisebenti lehlobene nemanti esigabeni sesigodzi kute bancedzakale bonkhe. Sibonelo inhlangano yebasebentisi bemanti ingakhiwa uma licembu lebalimi belifuna kwakha umsele nobe lidamu linye kute bazuze bonkhe, nobe licembu lebalimi labasafufusa bebafuna kubambisa.
Emabhodi lakhona ekunisela, emabhodi emanti ekunatsisa imfuyo nemabhodi ekulalwa emanti lagadza emanti angaphansi kwemhlaba (emabhodi alokungaphansi kwemhlaba) onkhe atawuguculwa abe tinhlangano tebasebentisi bemanti. Loku kungafaka ekhatsi kukhulisa emandla aletinhlangano kufaka labanye basebentisi bemanti kanye naleminye imitfombo.
Inhlangano yebasebentisi bemanti ingaba yemkhakha munye nobe ibe yemikhakha leminyenti. Inhlangano yemkhakha munye yakhiwa licembu lebasebentisi labafanako, sibonelo kungaba balimi labasafufusa, futsi isebenta kuncedza labo balimi. Inhlangano yemikhakha leminyenti yakhiwa licembu lebasebentisi labahlukene, sibonelo kungaba betetimboni, betekulima, betimayini, njalo njalo, futsi isebenta kuncedza labasebentisi labahlukene.
Injongo ye-WUA kwenta kutsi basebentisi bemanti bakhone kubambisana futsi bahlanganise imitfombo yabo (imali, imitfombo yeluntfu, nelwati) kute bente ngemphumelelo lenkhulu imisebenti lehlobene nemanti. Ema-WUA anendzima lebalulekile lekumele ayidlale ekucedzeni buphuya nekuniketa kuvikeleka ngekwekudla.
LEMINYE IMITSETFO
Emakomiti ekuLuleka
LomTsetfo uniketa iNdvuna emandla kutsi isungule emakomiti ekululeka. Lamakomiti angasungulwa ngetinjongo letihlukene futsi abe nemisebenti lehlukene. Lamakomiti ikakhulukati ekululeka ngekwawo, kodvwa iNdvuna inganiketa emandla latsite kulamakomiti ekululeka.
Kulawulwa kwemanti emave ngemave
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwemitimba letawusebentisa tivumelwano nalamanye emave. Letivumelwano tiphatselene nekutsi aphatfwa njani futsi itfutfukiswa imitfombo yemanti lesabelana ngayo nemave lesakhelene nawo.
Imisebenti yaHulumende yetemanti
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela hulumende kutsi akhe, abe nemadamu nobe atsenge emadamu naleminye imisebenti yemanti (takhiwoncanti) uma kutawusita sive. Hulumende anganiketa emanti emadamini akhe nemisebenti yemanti ngendlela lefanako nalena laniketa ngayo emanti kumtfombo
Kuphepha kwemaDamu
UmTsetfo weteManti waVelonkhe ucuketse tindlela letinyenti tekulawula tekwenta ncono kuphepha kwemadamu lamahsa nalasavele sekakhona. Loku kuba nekuphepha ebungotini.
Emadamu lamakhulu angaletsa ingoti lenkhulu kubantfu nendzawo lesihlala kuyo. Emadamu langakahlelwa kahle nobe lavunyelwe kutsi ashabalale ngekunganakekelwa kahle ayingoti.
Tinkhantolo temanti
UmTsetfo weteManti waVelonkhe uvumela kusungulwa kwetiNkhantolo teManti kulalela ticelo letidluliselwe phambili mayelana naletinye tincumo nobe imiyalelo leniketwe tiphatsimandla letitsintsekako nobe takhiwo tekulawulwa kwemanti, njengema-Ejensi ekuLawulwa kwetiGodzi temvula. LetiNkhantolo teManti tingumtimba lotimele.
Umsebentisi wemanti angadlulisela sikhalo eNkhantolo yeManti mayelana netincumo letihlukene letentiwe takhiwo tekulawulwa kwemanti, sibonelo kungaba tikhalo tetindleko, emashejuli ekuniketwa kwemanti, tincumo temalayisensi, njalo njalo
INkhantolo yeManti yasungulwa nga-Oktoba 1998. Ingenta kulalelwa kwemacala lapho lesento sivuke khona. Lokusebenta kwaletinkhantolo kuniketwa imali nguMgcinimafa waVelonkhe.
